Lihavõttematk ja linnuvaatlus Tuudil

27.märtsil oli kena kevadine ilmake. Päikest jagus ja tuul polnud ka väga vali. Hakkajamad ärkajad saabusid kell 10 Tuudi poe ette ja panimegi plaani paika. Kellakeeramine hõrendas salalikult meie ridu, mõned taipasid alles südapäeval, et on midagi maha maganud.

Tuudi männik on samuti iseäralik paik, sest see on kusagil möödunud sajandi viiekümnendatel istutatud liivade kinnistamiseks. Kuulsime ja nägime talvikesi innukalt õpetamas: siit-siit saab Riiga.
Ka rähni ja luiki-hanesid oli kuulda, tihasest rääkimata, kes agaralt juba sitsikleiti soovitasid.

 Lapsuliblikas päikest ootamas, tuleb kuldne suvi!

Kas sarapuu õitseb? Veel läheb nädalake.

Märkasime igihaljaid talvitujaid: kattekold, raudosi, uibuleht, lakkleht, talvik.

Matkasime Tuudi-Liiva kalmistut otsima, kus seisis kogu nn nõukaaja püsti vabadussõja ausammas.

 Leidsime männiku servas kõbusa lubjapõletusahju ja pidasime kuival nõlval päikese käes piknikku. Esimesed kuklased nautisid samuti soojust, tuulutasid pesa.

Kevadekuulutaja!

Lihuntsi retk

Energilised õuekippujad LG-st otsustasid esmalt oma toaümbrust uurima hakata. Mis ja kes on kunagi tähtis olnud oma koduvallas ja mis märgid neist on järele jäänud? Sellise eesmärgiga alustasime pühapäeval sammumist mööda vana head eestiaegset raudteetammi Lihuntsi linnuse suunas. Meie ihufotograaf rikastas matka pärimus- ja jahilugudega ning ülesvõtetega.
Olime teel 4 tundi ja 29 minutit, alustasime LG hoone juurest ja jõudsime sinna ka tagasi täitsa päevavalges. Kõndisime 10,7 km ja liikusime vahemikus 12 kuni 80 meetrit üle merepinna.
Kokku sai läbi uuritud 3,4 ruutkilomeetrit Lihuntsi ja Hälvati kandis.

 Lihunetsi kivi juures Vanapagana loitsu loomas

Lihuntsi linnus eemalt










Hälvati allikametsa allikas